Taani kroon spekulatiivse rünnaku all

Keskpanga sõnul ei ole mingit ülempiiri, kuhu maani keskpank on valmis oma valuutareservi paisutama, et kaitsta Taani krooni seotud kurssi nõrgeneva euro vastu. Muud mandaati kui seotud kursi kaitse Taani keskpangal alates 1982. aastast ei ole.

Taani kroon on euroga seotud keskkursiga 7,46038 krooni eurost. Võimalik kõikumisruum on +/- 2,25%. Keskpank on läbi aastate krooni kõikumist isegi veelgi kitsamas koridoris hoidnud.

Keskpank saab „toota“ piiramatus koguses Taani kroone, et valuutat nõrgestada, ütles keskpanga kommunikatsioonijuht Karsten Biltoft agentuuri Bloomberg vahendusel.

Praegusel rekordtasemel on Taani keskpanga valuutareservi suurus 30% SKPst, võrreldes 76%ga Šveitsis, kuhu see kerkis keskpanga valuutainterventsioonide tagajärjel frangi nõrgestamiseks.

Rootsi SEB panga peaanalüütik Robert Bergqvist ütles intervjuus ajalehele Financial Times, et analüüsides investorite raha liikumist Taani krooni, on näha, et see on toimunud vahetult peale Šveitsi keskpanga üllatavat otsust frangi tugevnemise ohjeldamisest loobuda. Nii võib öelda, et tegemist on pigem spekulatiivse kui turvasadamat otsiva rahaga. „Seotud valuutaga keskpangad pannakse sellises olukorras proovile,“ ütles Bergqvist.

New Yorgi Brown Brothers Harriman panga valuutastrateeg Marc Chandler märkis, et Šveitsi keskpanga sammu „maha maganud“ spekulandid ei taha nüüd, et teenimisvõimalus käest läheks ka Taani keskpangaga. „See on alles tormi algus,“ ütles ta FT-le.

Taanlased püüavad meeleheitlikult seletada, et Taani krooni ja Šveitsi frangi seotud kurss euroga on kaks täiesti erinevat asja. Taanis on seotud kurss paigas 1982. aastast ning ekspordist sõltuva majanduse üks peamisi nurgakive, millel on ka Euroopa Keskpanga toetus. Šveitsi keskpanga 2011. aastal astutud samm, millega frangi tugevnemisele lagi seati, oli aga ühepoolne ja kohe alguseks ajutiseks nimetatud abinõu.

Taani keskpank on krooni kaitseks kahe nädala jooksul juba kolm korda keskpangas baasintressimäära kärpinud, mis on nüüd rekordmadalal -0,5% tasemel. Analüütikud ei välista, et see võib alaneda veelgi – miinus 0,75%-le või miinus 1%-le, et spekulante eemale tõrjuda.

Lisaks teatas Taani keskpank läinud reedel, et Taani riik lõpetab võlakirjade emiteerimise. See on n-ö äraspidine rahapoliitika kvantitatiivne leevendamine (QE – quantitative easing), mille siht on samuti alla tuua pikaajaliste võlakirjade tootlus. Seda sammu on analüütikud pidanud ühelt poolt väga leidlikuks, teisalt tõlgendanud seda kui märki, kui suure surve all on Taani keskpank krooni seotud kursi kaitsel.

Keskpanga krooni kaitseks käiku lastud erakorralised meetmed on loonud turul ebanormaalse seisu. Kaheks ja viieks aastaks saaks Taani riik laenu võtta nii, et laenu andjad raha andmise eest peale maksaksid. Ka Taani kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus on langenud maailma arenenud riikide seas rekordmadalale, jäädes ca 0,2% tasemel alla vaid Šveitsile. Kõrvuni kodulaenuvõlgades taanlastele läheb laenamine veelgi odavamaks, vaat et makstakse pealegi.

Täna kirjutab Taani majandusleht Börsen Taani kahe suurima finantskontserni Danske Banki ja Nykrediti üleskutsest, et inimesed ei tormaks seda ajutist erakorralist ja ebanormaalset olukorda ära kasutama, mis riskiks tuua ohtlikud mullistused nii kinnisvara- kui aktsiaturul ning vallandada uue tarbimispeo laenatud rahaga.

„Ei või lasta ennast väga lühikesest perspektiivist pimestada,“ ütles Danske Banki juht Thomas Borgen. „See võib majanduses tekitada tasakaalustamatust, mida tuleb hoolega jälgida. See risk on väga suur, kui intressimäärad jäävad väga madalale väga kauaks.“

„Oluline on, et meie kliendid ei kasutaks viimaste nädalate erakorralisi sündmusi lühiajalisteks spekulatsioonideks lühiajaliste laenudega või juurde laenamiseks. See ei ole kellegi huvides,“ ütles Nykrediti tegevjuht Michael Rasmussen.

Ka majandusleht ise ei julgusta oma juhtkirjas odava intressimääraga rohkem laenu võtma, vaid hoiatab, et praegune olukord ei jää kestma ning kui normaalsus naaseb, võib kohanemine päris valus olla. Suurest laenukoormast võib majandusele tulevikus tõsine pidur kujuneda.

„On tõsi, et odav laen saab tõmmata majanduse käima, kuid mullistusi tuleb vältida,“ kirjutab leht. „Taanlaste laenud ulatuvad juba praegu 94%-le SKPst, ja see seab erasektori laenuvõimalustele piirid.“

Küll on aga oluline anda ettevõtjatele laenu pikaajalisteks investeeringuteks. See on parim viis valmistuda nendeks aegadeks, mil normaalne olukord taastub, et oleks jõudsa kasvuga erasektor, mis loob uusi töökohti. Leht manitseb ka poliitikuid valimisaastal vaoshoitusele.

„Taani majandus on olukorras, mida me varem näinud ei ole,“ kirjutab leht. „Sellises olukorras tuleb talitada ettevaatlikult.“

Ka Taani kommertspankadel on keeruline sellises erakorralises olukorras toimetada. Thomas Borgen möönis eile, et praegune olukord Taani majanduses ja finantsturul on Danske Bankile „avastamata maa“.